Let the shadows dance
...järsku
avades silmad, olin veeall, tõsin sealt, ahmisin õhku. Lamasin madalas vees
alasti, ilm oli sume, tibutas õrnalt. Ikka veel selgusetu, mis toimub. Avastan,
et ümberringi silmapiirini on tühjus. Tõusen, ikka veel hõõrun silmi, et kas
see on reaalne. Järsult tõmbab miski mu sügavale, pilt muutub häguseks, tunnen,
et ei suutnud õhku saada piisavalt.
Ehmatasin ülesse, väljas oli kergelt vihmane, olin
ülekeha külm, Emma oli end voodi teise serva keeranud. Tõusin ülesse, tõmbasin
rannakad jalga ning läksin rõdule. Päris korralik sabin tuli alla. Seisin seal
ja vaatasin taevasse, nautisin vihma, sulgesin silmad. Mõnusad värinad käisid
üle keha, karastus. Võtsin platud toast ja panin särg kotti, tegin Emmale musi
ja hüppasin rõdult alla.
Jalutasin randa. Vaikne, tuult pole. Lähen vette, see on
erakordselt soe. Nii möödub tunde jalutades mööda ranna veepiiri, peas on
täielik tühjus. Peab midagi muutma. Lähen ära.
Käin Marje juurest läbi, vahetan riided, söön. Vihm on
järgi jäänud. Paar asja veel kotti ja jalutan bussijaama. Vaatan erinevaid
sihtkohti, kuid miski pole meeldiv.
Telefon heliseb, võõras number. Teretan ja juba kõlab
lustlev hääl teiselpool liini. See on Mats, ning tal on plaan.
„Matsiga
kohtusime ühel LAN’il umbes aasta tagasi. Avastasime, et kasutame samu
strateegiaid ja peale seda olime alati tiimis. Pausidel sai palju lobisetud,
isegi omad naljad tekkisid. Olime sarnased, mõlemad 20’date lõpus, pikad,
strateegid ning alati valmis uusi asju proovima. Mõned korrad kuus tegime
ulmelisi plaane. Peaaegu teisikud.“
Ta teadis juba, kus pesitsen ja oli 5 minuti kaugusel
asulast. Läksin siis poe juurde.
Lõpuks saabuski kirsipunane Golf parklasse. Tervitused,
kott autosse ja poodi. Uurisin, mis toimub. Ta vaid vastas, et grill, salat
ning tavaline gin ja toonik, Sobis, seega siis topelt. Siiski lisasime suure
piparmündijäätise, best joice. Suundusime tema järvemajja. Saun oli soe, grill
käis, esimesed toonikud ja läks plaaniks.
Ma lihtsalt jumaldasin ta maja saunapoolt. Saunast sai
kohe rinnuni vette hüpata. Kõrval pooleldi kinni ehitatud terrass. Katuse all
tünnisaun, tõsiselt head lebotoolid koos gameri lauaga. 80-tolline kinosein.
Järvelt sai otse tünnisauna juurde ujuda. Luksus. See on, kui omad häid ideid
ning oskad kontakte kasutada.
Tünnisauna sisenedes avastasin, et Mats oli sinna
lauavõimaluse tekitanud ja plaan võis alata. Arutlus kestis ehk tunnike koos
grillimisega, täpselt esimese tooniku jagu. Tulemusega võis rahule jääda,
lisarahaga, kindlasti.
Sealt edasi oli saun ja mõned neiud-noormehed, kelle Mats
vahepeal kutsunud oli. Imelik, et seltskond koosnes vaba aja mänguritest. Või
siis pigem tavapärane Matsi pidude kohta. Aike samas, tutvusime ka LAN’il,
eristus enim. Modelle vaadates – 9,5 kindlasti. Samas uskumatult vaba suhtleja,
tark ja Lõuna-Euroopa naistiimi kapten. Samas täna, kuidagi kurvemapoolne.
Avastasin ta hiljem natuke eraldi terrassilt ja läksin juttu ajama. Jõudsin ka
probleemini, ta polnud enam tööga rahul. Tundis, et on juristiameti etiketist
muserdunud ja ei saa end vabalt tunda väljaspool oma kodu. Isegi täna peol
olles oli ta riietus kergelt soliidne, hoiak samuti sõnuvaliv ja pisut
vaoshoitud. Vahetasime lõpus numbreid ja lubasin talle nädalalõpul
vabastuskoolituse teha.
Läksime tagasi seltskonna juurde, pidutsesime,
tantsisime, saunatasime. Viimased lahkusid kella 5 paiku hommikul. Matsiga
nautisime veel päiksetõusuni vist.
Segumasin,
tähed olid ainukesed asjad ja järsku selge tumesinine uduloor mu ümber. Tähed
liikusid must mööda, läbi. Ja järsku järjest suuremad ja valgemad. Kuni valgus
jäi ainsana...
Chose wisely!










