Monday, January 7, 2013

Õnne õnnelikumast küljest :)


 Let the shadows dance



...järsku avades silmad, olin veeall, tõsin sealt, ahmisin õhku. Lamasin madalas vees alasti, ilm oli sume, tibutas õrnalt. Ikka veel selgusetu, mis toimub. Avastan, et ümberringi silmapiirini on tühjus. Tõusen, ikka veel hõõrun silmi, et kas see on reaalne. Järsult tõmbab miski mu sügavale, pilt muutub häguseks, tunnen, et ei suutnud õhku saada piisavalt.
Ehmatasin ülesse, väljas oli kergelt vihmane, olin ülekeha külm, Emma oli end voodi teise serva keeranud. Tõusin ülesse, tõmbasin rannakad jalga ning läksin rõdule. Päris korralik sabin tuli alla. Seisin seal ja vaatasin taevasse, nautisin vihma, sulgesin silmad. Mõnusad värinad käisid üle keha, karastus. Võtsin platud toast ja panin särg kotti, tegin Emmale musi ja hüppasin rõdult alla.
Jalutasin randa. Vaikne, tuult pole. Lähen vette, see on erakordselt soe. Nii möödub tunde jalutades mööda ranna veepiiri, peas on täielik tühjus. Peab midagi muutma. Lähen ära.
Käin Marje juurest läbi, vahetan riided, söön. Vihm on järgi jäänud. Paar asja veel kotti ja jalutan bussijaama. Vaatan erinevaid sihtkohti, kuid miski pole meeldiv.
Telefon heliseb, võõras number. Teretan ja juba kõlab lustlev hääl teiselpool liini. See on Mats, ning tal on plaan.
„Matsiga kohtusime ühel LAN’il umbes aasta tagasi. Avastasime, et kasutame samu strateegiaid ja peale seda olime alati tiimis. Pausidel sai palju lobisetud, isegi omad naljad tekkisid. Olime sarnased, mõlemad 20’date lõpus, pikad, strateegid ning alati valmis uusi asju proovima. Mõned korrad kuus tegime ulmelisi plaane. Peaaegu teisikud.“
Ta teadis juba, kus pesitsen ja oli 5 minuti kaugusel asulast. Läksin siis poe juurde.
Lõpuks saabuski kirsipunane Golf parklasse. Tervitused, kott autosse ja poodi. Uurisin, mis toimub. Ta vaid vastas, et grill, salat ning tavaline gin ja toonik, Sobis, seega siis topelt. Siiski lisasime suure piparmündijäätise, best joice. Suundusime tema järvemajja. Saun oli soe, grill käis, esimesed toonikud ja läks plaaniks.
Ma lihtsalt jumaldasin ta maja saunapoolt. Saunast sai kohe rinnuni vette hüpata. Kõrval pooleldi kinni ehitatud terrass. Katuse all tünnisaun, tõsiselt head lebotoolid koos gameri lauaga. 80-tolline kinosein. Järvelt sai otse tünnisauna juurde ujuda. Luksus. See on, kui omad häid ideid ning oskad kontakte kasutada.
Tünnisauna sisenedes avastasin, et Mats oli sinna lauavõimaluse tekitanud ja plaan võis alata. Arutlus kestis ehk tunnike koos grillimisega, täpselt esimese tooniku jagu. Tulemusega võis rahule jääda, lisarahaga, kindlasti.
Sealt edasi oli saun ja mõned neiud-noormehed, kelle Mats vahepeal kutsunud oli. Imelik, et seltskond koosnes vaba aja mänguritest. Või siis pigem tavapärane Matsi pidude kohta. Aike samas, tutvusime ka LAN’il, eristus enim. Modelle vaadates – 9,5 kindlasti. Samas uskumatult vaba suhtleja, tark ja Lõuna-Euroopa naistiimi kapten. Samas täna, kuidagi kurvemapoolne. Avastasin ta hiljem natuke eraldi terrassilt ja läksin juttu ajama. Jõudsin ka probleemini, ta polnud enam tööga rahul. Tundis, et on juristiameti etiketist muserdunud ja ei saa end vabalt tunda väljaspool oma kodu. Isegi täna peol olles oli ta riietus kergelt soliidne, hoiak samuti sõnuvaliv ja pisut vaoshoitud. Vahetasime lõpus numbreid ja lubasin talle nädalalõpul vabastuskoolituse teha.
Läksime tagasi seltskonna juurde, pidutsesime, tantsisime, saunatasime. Viimased lahkusid kella 5 paiku hommikul. Matsiga nautisime veel päiksetõusuni vist.
Segumasin, tähed olid ainukesed asjad ja järsku selge tumesinine uduloor mu ümber. Tähed liikusid must mööda, läbi. Ja järsku järjest suuremad ja valgemad. Kuni valgus jäi ainsana...


Chose wisely!


No comments:

Post a Comment