Tunne on sama nagu selle klaasi keskel olla:)Läbi kardinaprao tuppa hiilinud päike,
Mängib ööga kortsunud tekkidel.
Ma tunnen su juuste lõhna,
Kui sügavalt sisse hingan.
Oma pehmet ja jahedat nina,
Su õrna kaela vastu silun.
Su esimene hommikune ringutus
Ja end rohkem mu lähedale surud.
Mu rinda oma padjana kasutad,
Käed klammerdunud mu kehale.
Ma vaatan päiksekiirt su kehal,
Ta mängib mu käega võidu.
Ma tean kui sile on su nahk,
Seepärast hellalt seda puudutan.
Loetud sekundid veel jäänud,
Et kogu see nauding saaks läbi
Ning helisebki äratuskell nii vali
Ja pean su loovutama oma embusest.
Suudlen sind kergelt põsele,
Sest õhtul kohtume siin taas.